Miks peaks valima õhk - vesi soojuspumba?

Kui olete otsustanud, et esialgne investeering ei oleks väga suur kuid hilisem püsikulu võiks olla minimaalne, siis üks võimalikest lahendustest on õhk - vesi soojuspump. Peamine eelis õhk-õhk soojuspumba ees on see, et õhk-vesi soojuspumpa ei pea ühegi teise kütteliigiga kombineerima. Peamine eelis maakütte ees on maakollektori puudumine.

Vaata videolõiku Nurgakivi saatest. Kuidas töötab soojuspump?

Õhk-vesi soojuspump kütab radiaatorid ja põrandakütet ning toodab sooja tarbevett. Seda ka talveilmaga.

Seade ei vaja spetsialisti hooldust.

ÕIGE Põhjamaisesse kliimasse sobiv soojuspump on enamustest kütteliikidest tunduvalt säästlikum ja aitab säästa päris palju raha!

Mis on õhk-vesi soojuspump?

Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia tootmist vaid selle PUMPAMINE.

Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis
VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE.

Õhk-vesi soojuspumbal on palju eeliseid

Õhk-vesi soojuspump on väga mugav

Kogu küttesüsteemi juhitakse ühtsest ja lihtsasti kasutatavast puldist
Ei ole vaja kivisüsi, õli ega puid
Ei pea tegelema hoolduse, kütuse ja korstnapühkija telllimisega
Puudub müra soojussõlmes
Puudub tuleoht
Töötab nii radiaator- kui ka põrandaküttega
Toodab kuuma tarbevett

Õhk-vesi soojuspumbal on madalad kasutamis- ja hoolduskulud

Aasta keskmine püsikulu on 50 senti 1 kWh soojusenergiat
Õhk-vesi soojuspumba hoolduskulu on 5 korda madalam kui õlikatlal
Ei ole vaja puukuuri ega õlihoidlat
Õhk-vesi soojuspumba kompressor on 2 korda pikama elueaga kui katlal põleti
Puudub korstnapühkimise kulu

Õhk-vesi soojuspump on keskkonnasõbralik

Puudub suits, tuhk, tahm ja tolm
Puudub kütusehais

Õhk-vesi soojuspumbaga hoiad kokku üldehituskuludelt

Puudub tulenormidele vastav katlaruum
Puudub korsten
Puudub kütuse ladustamiseks vajalik ruum ( 1m² tehnilise ruumi ehitamist makasb 15 000EEK )
Puudub katlamaja normidele vastav ventilatsiooni vajadus. Piisab minimaalsest väljatõmbest.

Õhk-vesi soojuspumbaga hoone hind on müügihetkel kallim

Hoonet, kus on õhk-vesi soojuspump on hiljem lihtsam müüa
Kuna enamus energiat ammutatakse loodusest, siis on sõltuvus energiapoliitikast väiksem

Mis on COP?

Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst.

COP = saadud soojusenergia tuleb jagada kasutatud elektienergiaga

..ehk kui COP on 4,4, siis järelikult tootis soojuspump 1kWh elektiga 4,4kWh soojust.

Soojustegur ehk COP on soojuspumpadel erinevate välisõhutemeratuuride puhul erinev. Mida soojem ilm väljas on, seda kõrgem COP on. Seepärast tuleb süsteemi tasuvusaja arvestamisel vaadata aasta keskmist COP -d.

Õhk vesi soojuspumba aasta kesmine COP võrrelduna elektriküttega on 2 või pisut rohkem. See sõltub otseselt, millise tootja seadmed Te valite. ABC Kliima üritab pakkuda parimat.

Kus kasutada õhk-vesi soojuspumpa?

Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb.

Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dušširuumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad.

Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 50%.

Inverteriga õhk-vesi soojuspump.

Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa erinevate soojuskoormuste juures võimalik säästlikult tööle rakendada. Näiteks töötab inverteriga seade ka sügisel ja kevadel efektiivselt, kui soojuskoormus on palju väiksem talvel vajaminevast energiast.

Seadmete testimine annab müügipersonalile lisateavet dimensioneerimiseks ja sobivuseks erinevates olustikes.

Iga päev koguneb meile seadmete testimisega lisateadmisi: toimuvad nii lühi- kui ka pikaajalised katsetused. Nii on pideva kontrolli all üks maasoojuspump Nibe Fighter 1120-10, mis on varustatud hulga anduritega maa sees kui ka soojussõlmes. Iga nädal kantakse näidud graafikusse, mis annavad vastuse mitmetele küsimustele.

Samamoodi jälgitakse Veerenni tänaval asuvat kontorit-salongi kütva Nibe Fighter 2020-10 õhk-vesi-soojuspumba tööd. Nädalas korra fikseeritakse:

Välisseadme elektritarbimine (öine ja päevane näit eraldi)
Siseseadme elektritarbimine (öine ja päevane näit eraldi)
Primaarpoole soojustoodang
Sekundaarpoole soojuskulu
Tarbevee soojuskulu

Kui ühe seadme iseloom selge, vahetatakse see järgmise uuema mudeli vastu.

ABC Kliima teeb koostööd TTÜ -ga

ABC Kliima teeb koostööd ka TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja professor Teet-Andrus Kõiv -ga. Aastal 2006 uuriti põhjalikult professor Kõivu juhendamisel õhusoojuspumba sobivust Eesti kliimasse. Katsed viis läbi noor insener Tõnu Kasikov.

Katse lõpptulemuseks kirjutas Tõnu Kasikov: "Töös esitatud analüüsi tulemuseks on, et õhksoojuspumba kasutamine Eesti tingimustes on majanduslikult otstarbekas".

Õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõtte aluseks on...

"...termodünaamika II seadus, mis määrab ära iseeneslike protsesside suuna ning ütleb, et soojus ei saa minna iseenesest külmemalt kehalt soojemale"

Küll aga saab soojust pumbata. Lihtsustatult on seadme tööpõhimõte selles, et välisosas asuv kompressor surub gaasilise külmaaine kokku, mille tagajärjel see kuumeneb ja soe külmaaine suunatakse soojusvahetisse, kus ta omakorda loovutab soojuse radiaator- või põrandaküttesüsteemile. Antud protsessis ei toimu sooja tootmist, vaid välisõhust võetakse soojus ära ja pumbatakse kompressori abil küttesüsteemi. Võrdluseks võib tuua veepumba tööpõhimõtte. Kui vesi kõrgemalt madalamale voolab ise, siis alt ülesse on vaja vett pumbata. Sellisel juhul on pump lihtsalt transpordivahend. Täpselt sama funktsiooni täidab kompressor õhk-vesi soojuspumbas. Kui kütteperioodil liigub soojus ruumist läbi välispiirde ise, et aga soojus tuppa tagasi tuua tuleb kasutada soojuspumpa.

Energia jäävuse seadus

Energia võib esineda väga mitmesugusel kujul või erinevas vormis. Võime rääkida energia erinevatest liikidest. Energialiikide omavahelise vahekorra võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus.

Mistahes suletud süsteemi energia on kõigis protsessides jääv; ta võib ainult muud liiki energiaks muunduda või süsteemi ühelt komponendilt teisele kanduda.

Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat olemust: maailmaruumis on energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi.

Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda.