Mida konditsioneerid teevad ja milline konditsioneer on parim

Õhukonditsioneer ehk konditsioneer on seade, mis jahutab, kütab ja puhastab siseruumide õhku.

Jahutamine suvel. Tavalisi, on/off-tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +5 °C välisõhutemperatuuril.

Jahutamine talvel. Kui lisada konditsioneerile talvevarustus, siis saab temaga ruume jahutada ka talvel. Soovitatav on kasutada sujuva reguleerimisega rõhu pealt juhitavat talvevarustust: see tagab tõrgeteta töö ka kuni –15 °C välisõhutemperatuuril.

Kütmine. Enamikul seadmetest on peal neljateeklapp, mille abil pannakse konditsioneer tööle vastupidises suunas. Nii saab konditsioneeri kasutada ka kütmiseks. On/off-kompressoriga konditsioneer kütmisel elektrit ei säästa: seade puhub küll sooja, kuid selle soojuse hind ei ole elektriradiaatori toodetud soojusest eriti palju odavam. Pealegi minetab tavaline konditsioneer miinuskraadide saabudes oma töökindluse.

Jahutamine õhksoojuspumbaga. Tänapäeval valivad paljud inimesed jahutamiseks konditsioneeri asemel hoopis õhksoojuspumba. Selle eelised konditsioneeri ees on

•  madalam müratase;
•  kuni 40% väiksem elektrikulu;
•  võimalus kasutada seadet säästlikuks kütmiseks;
•  tunduvalt suurem kasutusmugavus.

Õhksoojuspump on mugavam kahe asja poolest. Esiteks hoiab õhksoojuspump temperatuuri ruumis stabiilsena, aga konditsioneeriga jahutamisel temperatuur kõigub. Teiseks puhub konditsioneer kompressori käivitumisel ruumi külma õhku täisvõimsusel, mis võib seadme lähedal viibijale olla väga ebamugav. Seevastu õhksoojuspumba kompressor reguleerib oma pöördeid sujuvalt ja tänu sellele on puhutav jahe õhk oluliselt ühtlasema temperatuuriga. Õhksoojuspumba kasuks otsustamisel ei ole ühtegi miinust peale kallima hinna. Soovitame kodu jahutamisel eelistada õhksoojuspumpa ja tööruumidesse sobiva seadme valimisel küsida nõu meie spetsialistidelt.

Õhu puhastamine. Enamikul seadmetest on standardvarustuses pestavad kapronfiltrid, mis puhastavad õhust lendlevad tolmuosakesed. Seadet on võimalik täiendada ka lisavarustusena tellitavate plasmafiltrite ja ionisaatoriga: plasmafiltrid puhastavad siseõhust isegi 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ning ionisaator toodab negatiivseid õhuioone ehk õhuvitamiine, hoides siseõhu eriti värske ja tervislikuna.

Kus konditsioneeri kasutada

Konditsioneeri saab rakendada kõikjal, kus vajatakse efektiivset jahutust. Põhiliselt kasutatakse õhukonditsioneere büroodes, eramutes, haiglates, apteekides, spordisaalides, kaubanduskeskustes, tööstustes, tootmishoonetes ning kilbi- ja serveriruumides.

Konditsioneeri enim levinud ülesehitus

1. Õhuvõturest, mille kaudu seade imeb sisse ruumis olev sooja õhu
2. Seadme esipaneel, mille taga on õhufiltrid
3. Nupp, mille abil on võimalik konditsioneeri käivitada ilma puldita
4. Näitude paneel (võib olla nii digitaalne kui ka dioodlampidega)
5. Horisontaalne õhusuunaja (üles/alla)
6. Vertikaalne õhusuunaja (paremale/vasakule)
7. Õhuionisaator (lisatarvik)
8. Söefilter (lisatarvik)
9. Elektrostaatiline või plasmafilter (lisatarvik)
10. Mehaaniline pestav tolmufilter
11. Kaugjuhtimispult
12. Õhuvõturest
13. Kondensaadi (vesi, mis jahutamisel siseseadmes tekib) ärajuhtimise toru
14. Külmaaine torud ning sise- ja välisseadme vaheline kaabel
15. Õhu väljapuhke võre

Kondensaat tekib jahutuse või kuivatuse režiimi puhul siseseadmes ja kütmise režiimi puhul välisseadmes.

Kõik seadmed ei pruugi olla ülaltoodud varustusega.