Energia võib esineda väga mitmesuguses vormis. Võime rääkida energia eri liikidest. Nende liikide omavahelise seose võtab kõige üldisemalt kokku energia jäävuse seadus.
Mistahes suletud süsteemi energia on kõigis protsessides jääv; ta võib ainult muud liiki energiaks muunduda või süsteemi ühelt komponendilt teisele kanduda.
Energia jäävuse seadus väljendab ühte looduse kõige olulisemat seadust: maailmaruumis on energiat just nii palju, kui seda on, ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergiana liikunud maailmaruumi.
Kui räägitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis enamasti hajub ümbritsevasse keskkonda.
