Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaud, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.
Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused:
Sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest sooja õhku otse välja vaid salvestatakse ja puhutakse hoonesse tagasi.
Väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Ventilaatori võib paigaldada nii katusele, pööningule kui ka igasse ruumi eraldi. Välisõhk kompenseeritakse elu-, töö-, magamistubade ja kabineti kaudu, kasutades värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Värskeõhuklappe on soovitatav paigaldada seinale lae alla. Sellisel juhul jõuab õhk enne soojeneda kui ta alla vajub ja ei tekita ebamugavustunnet. Kombineerides värskeõhuklappe põrandaküttega peab õhuhulk klapi kohta olema väiksem. Põhjus on lihtne, radiaatori puhul liigub soe õhk akna eest otse ülesse, põrandakütte puhul tõuseb soojus ühtlaselt kogu põrandapinna pealt ülesse ja külm õhk ei jõua enne piisavalt soojeneda kui inimene seda juba tunneb. Peamised miinused väljatõmbeventilatsioonil on välisavaustest tulenev müra ja tolm ning loomuliku ja sundventilatsiooniga võrreldes suuremad küttekulud, sest sundventilatsioonisüsteemides ei puhuta hoonest soojust välja vaid salvestatakse ja puhutakse isegi kuni 90% hoonesse tagasi. Värskeõhuklappidel on ka üks suur pluss, kuna õhk ei liigu enne sissehingamist torustikus, on see palju kvaliteetsem.
Sundventilasioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvahetit, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhkel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks agregaadile peab olema eraldi mehaaniline väljatõmme pliidikubul, soovitavalt võiks ventilaator asuda pööningul, siis on müratase köögis väiksem. Igas toas peab olema õhuvahetus eraldi reguleeritav ning süsteemi müra on soovitav summutada mürasummutite abil.
