KUS KASUTADA ÕHKSOOJUSPUMPA
Õhksoojuspumbaga saab kütta nii eramut, ladu kui ka bürood
Õhksoojuspump sobib hästi abikütteks eramule, kus on õli- või elekterküte. Sel juhul on õhksoojuspump tõenäoliselt kõige soodsam lahendus küttekulude kokkuhoidmiseks.
Kui majas on ahiküte, tagab õhksoojuspump Teile eelkõige mugavuse, sest siis pole tarvis enam iga päev ahju kütta: sellisel juhul ei saavuta Te soojuspumbaga üldjuhul säästu, kuid samas ei pea Te soojuse eest maksma ka rohkem. Erandiks on olukord, kus Te küttepuude eest maksma ei pea.
Lisaks eramutele sobib õhksoojuspump
- korterisse,
- suvilasse,
- maamajja
- abihoonesse,
- büroosse,
- kaubanduspinnale,
- kooli ja lasteaeda,
- tootmis- ja tööstushoonesse,
- meditsiiniasutusse,
- laohoonesse.
Õhksoojuspump sobib kõikjale, kus küttekulud on suured, ja eriti hästi nendesse hoonetesse, kus lisaks küttele vajatakse suvisel perioodil kosutavat jahedust.
Tänu uudsetele tehnilistele lahendustele saab õhksoojuspumpadega hoida madalat sisetemperatuuri, mida varasemad lahendused ei lubanud. See võimaldab kasutada soojuspumpasid paindlikumalt ladude ja muude tööstushoonete kütmiseks. Tänu madalamale sisetemperatuurile saab küttearvetelt veelgi rohkem kokku hoida ja sama ruumi kütmiseks tuleb paigaldada senisest vähem seadmeid.
Õhksoojuspump on säästlik ka jahutamisel
Lisaks kütmisele võimaldab iga õhksoojuspump suvist jahutamist. Õhksoojuspump on praegu ainuke seade maailmas, mis ühe investeeringu eest võimaldab nii kütta kui ka jahutada. See teeb seadme nendele, kellel on vaja kasutada mõlemat funktsiooni, väga soodsaks. Pealegi tarbib õhksoojuspump suvisel jahutusrežiimil kuni 40% vähem elektrienergiat kui vanema põlvkonna on-off-kompressoriga konditsioneer.
Abiküte või põhiküte
Põhikütteks nimetatakse küttesüsteemi osa, mis annab aastas vajamineva põhilise soojuse. Kui eramu vajab aastas näiteks 20 000 kWh soojusenergiat ja soojuspump katab sellest osast 15 000 kWh, siis kasutatakse soojuspumpa põhiküttena.
Abikütteks nimetatakse küttesüsteemi osa, mis aitab katta põhiküttest puudu jääva osa. Kui eramu aastasest 20 000 kWh küttevajadusest jääb soojuspumbal katmata näiteks 5000 kWh soojusenergiat ja see saadakse elektriradiaatoriga, siis kasutatakse radiaatorit abiküttena. Kui osad ära vahetada nii, et peamine soojus tuleb elektriradiaatoritest ja väiksem osa õhksoojuspumbast, siis kasutatakse soojuspumpa abiküttena.
Abiküttena võib kasutada korraga ka mitut kütteliiki, näiteks ahi- ja elekterkütet või õli- ja elekterkütet. Mõnikord on valikuvõimalus veelgi suurem ning korraga saab kasutada puidukatelt, ahju, elekterkütet ja soojuspumpa.
Kas soojuspumpa rakendada abi- või põhiküttena, oleneb kasutaja eelistusest. Siin ühtegi kindlat reeglit ei ole.
Kõige sagedamini ostetakse õhksoojuspump selleks, et küttekulusid kokku hoida. Siis on mõistlik pump valida põhikütteks.
Väga tihti valitakse õhksoojuspump mugavuse tagamiseks. Näiteks ahikütte või tahkekütte katla puhul annab see võimaluse pikemaks ajaks kodust ära minna. Siis on mõistlik kaaluda, kas valida soojuspump nii, et seda on võimalik kasutada ka põhiküttena, või piisab sellest, et maja saab hoida lihtsalt plusskraadides, mis ei lase veel külmuda ja ehituskonstruktsioonidel rikneda.
