MILLE JÄRGI ÕHKSOOJUSPUMPA VALIDA

COP ehk soojuspumba soojustegur

Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab, mitu korda annab seade rohkem soojusenergiat võrreldes kulutatud elektrienergiaga. Mida suurem on COP, seda suurem on sääst.

COP-i arvutamiseks jagatakse saadud soojusenergia kasutatud elektrienergiaga: kui COP on 4,4, siis järelikult pumpab soojuspump 1 kWh elektriga 4,4 kWh soojust.

Suur osa on täita soojusteguri saavutamisel ka uuel külmaainel R410A, kuna see seob välisõhust soojust talvisel temperatuuril senisest paremini ja tal on kütterežiimis suurem soojustegur („kasutegur” on rahvakeelne nimetus). Uus külmaaine võimaldab seadme komponente täpsemalt valida ja on lekke korral inimesele ohutu.

Kuidas COP-e võrrelda

Esmapilgul tundub kahe numbri omavaheline võrdlemine lihtsamast lihtsam, kuid tegelikult on see suurt tähelepanu nõudev ettevõtmine. Üldjuhul esitatakse kataloogides 7 °C välistemperatuuril ja 20 °C sisetemperatuuril saavutatud COP. See aga ei näita meile midagi, kui me ei tea, mis võimsusel COP on saadud. Kataloogides on alati näidatud nominaalsel võimsusel saavutatav COP, kuid nominaalse võimsuse määrab tootja ja selle määramisel ei kehti ühtegi reeglit. Seepärast on nominaalsel võimsusel saavutatud COP võrreldamatu ühik.

Soojuspumba COP-i üheks suurimaks mõjuteguriks lisaks klimaatilistele tingimustele on kompressori võimsus. 100% võimsusel töötava kompressori COP on alati väiksem kui 50% võimsusel töötava kompressori COP.

Toome mõne näite, kuidas COP muutub erinevatel tingimustel. Näites on vaadeldud seadet, mille nominaalne COP on kataloogis 4,8.

Meie soovitame COP-i võrrelda erinevatel välistemperatuuridel. Eesti kliimas on kõige olulisem see COP, mille saavutab täisvõimsusel kompressor välistemperatuuril –15 °C. COP-i võrdlemine erinevatel välistemperatuuridel on tähtis ka seepärast, et seade, mille COP kataloogiandmetel on teistest võrdluses olevatest seadmetest parem, ei pruugi enam olla kõige tõhusam madalal välistemperatuuril. Kuid kõige suurem tulu teenitakse kasutajale just külma ilmaga ja siis peab soojuspump olema efektiivne.

Küttevõimsus

Küttevõimsus on soojuspumba valikul üks tähtsamaid omadusi. Kui küttevõimsusest ei piisa, siis ei ole kasu kõrgest soojustegurist ega kvaliteetsest seadmest.

Küttevõimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt ruumi ja kui külma ilmaga suudab soojuspump kütta. Meie kodulehel kasutatakse küttevõimsuse näitamisel kahte tähist: W ja kW. Need suurused iseloomustavad hetkelist võimsust.

Kui on vaja teada, kui palju soojusenergiat väljastab soojuspump ühe tunni või nädala jooksul, siis arvestatakse seda kilovatt-tundides (kWh).

Kehv soojustus nõuab suurema küttevõimsusega soojuspumpa

Kui maja soojuskadu on väga suur, siis on mõistlik kaaluda soojustuse parandamist. Mida kehvem on maja soojustus, seda võimsama soojuspumba peate paigaldama. Soojuspump langetab soojusenergiale tehtavaid rahalisi kulutusi, kuid selle paigaldus ei vähenda soojusenergia vajadust. Kui soojuskadu on oluliselt üle keskmise, siis oleks mõistlik lisaks soojuspumba soetamisele parandada ka hoone soojustust.

* VAT on välisõhu arvutuslik temperatuur.

** Näites on elektri kWh hinnaks arvestatud 0,1 eurot (1,56 krooni).

Peamised tegurid õhksoojuspumba võimsuse valikul:

• köetava pinna suurus;
• hoone soojustus;
• klimaatiline piirkond;
• kui avara planeeringuga on hoone;
• kuhu on tehniliselt võimalik paigaldada soojuspumba siseosa;
• millist temperatuuri tahetakse hoones hoida;
• kas soovitakse kasutada ka suvist jahutust;
• millise kütteliigiga õhksoojuspumpa kombineeritakse.

Õhksoojuspumba tähtsaimad omadused

Erinevalt paljudest teistest tarnijatest pakub ABC Kliima oma klientidele kõikide tootjate valikust ainult parimaid mudeleid. Oleme ülisuurest sortimendist parimate toodete valimise eeltöö juba Teie eest ära teinud. Uskuge, see nõuab professionaalide kogemust.

Seega tuleb Teil valik teha meie salongides müüdavate seadmete seast. Et saaksite meilt seadme valimisel võimalikult asjakohast nõu, otsustage enne salongi tulekut, millised alljärgnevad omadused on õhksoojuspumba valikul Teile kõige tähtsamad:

• müratase;
• disain;
• hind;
• tasuvusaeg;
• kaubamärk;
• mõõdud.

Seadme võimsuse ja lisavarustuse valimiseks on vaja Teil teada järgmisi asju:

• kas seade läheb põhi- või abikütteks või jääb oma küttemahult nende vahepeale;
• kas üldse või siis mitut abikütteliiki soovite kasutada ja millises ulatuses;
• kas on vaja parandada siseõhu kvaliteeti (ionisaator, plasmafiltrid, UV-lambid);
• kus on seadme sise- ja välisosa võimalikud asukohad.

Praegu ei ole veel loodud sellist universaalset seadet, millel oleks olemas kõik head omadused. Seepärast pakume oma klientidele nõustamisteenust ja valikuvõimalusi.

Kui valite liiga suure küttevõimsusega soojuspumba

Kui seade on liiga võimas ehk üledimensioneeritud, hakkab see end tihti sisse ja välja lülitama. Ent rohketele sisselülitustele kuluv energia muudab seadme tasuvusaja liiga pikaks ja kallima investeeringu mõttetuks. Suur lülituste arv lühendab ka seadme eluiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud.

Kui võimast seadet nõustaja soovitab, oleneb tema teadmistest. Tavaliselt soovitab uus ettevõte esimesel aastal liiga võimsaid seadmeid, järgmisel liiga väikseid ja alles kolmandaks aastaks omandatakse kogemused, mis võimaldavad soovitada kliendile õige võimsusega soojuspumpa.

Üledimensioneerimisel tuleb alati arvestada ka suurema müratasemega. Mida võimsam on soojuspump, seda suurem on seadet läbiv õhuhulk. Ja mida suurem on õhuhulk, seda suurem on müra. Kui aga hiljem kasutamise käigus hakkab müra häirima, siis lülitatakse pump välja ja sel juhul ei ole võimsast seadmest enam mingit kasu.

Arvestama peab ka sellega, et maksimaalne võimsus saadakse seadmest kätte maksimaalse mürataseme juures. Kui kataloogis või reklaamlehel on näidatud ära minimaalne müratase, siis tihti saab sellise mürataseme juures kätte vaid 20% seadme koguvõimsusest. Iseenesest ei ole väike minimaalne müratase paha, sest sellist seadet on võimalik kasutada ka näiteks öösel. Tähtis on see, et Te seadet valides ei unustataks jälgida mürataset ka kõikidel teistel võimsustel ja eriti maksimaalsel võimsusel.

Suur võimsus = kõrge müratase ja väike võimsus = madal müratase.

Kui küttevõimsus on sedavõrd suur, et ühe seadmega läheb müratase liiga kõrgeks, siis tuleb soetada hoopis kaks väiksema võimsusega seadet.

Kui valite ebapiisava küttevõimsusega soojuspumba

Kui õhksoojuspump on liiga väikse võimsusega, siis selgub hiljem, et veidi võimsama seadme kasutamise korral oleks olnud võimalik rohkem raha säästa. Väikse võimsusega pumpade puhul on muidugi võimalus neid hiljem juurde lisada. Kuid tuleb arvestada sellega, et kaks väikse võimsusega soojuspumpa maksavad alati rohkem kui üks võimsam.

Vanade ladude ja tootmishoonete puhul, kus on raske määrata täpset soojusvajadust, on aladimensioneerimine ehk vajalikust pisut väiksema võimsusega pumpade soetamine väga mõistlik. Tavaliselt paigaldatakse neisse hoonetesse nagunii mitu pumpa, sel juhul on seadmeid ka hiljem lihtne juurde lisada.

Samas tuleb Teil väiksema võimsusega seadme soovitajatesse suhtuda teatud skepsisega, sest selline seade on odavam ja annab pakkujale teiste pakkujate ees hinnaeelise.

Kõigepealt selgitage välja vajalik küttevõimsus

Sageli teevad kliendid seadet valides vea sellega, et otsustavad seadme sobivuse elektrivõimsuse järgi. Arvatakse, et mida vähem tarbib seade elektrit, seda parem ta on. Tegelikult see päris nii ei ole. Loomulikult on kõige parem soojuspump see, mis võtab vähe elektrit ja annab palju sooja. Arvestama peab siiski asjaoluga, et elektrivõimsusest oleneb otseselt ka see, kui palju seade üldse on võimeline sooja pumpama. Seepärast tuleb alati esimese asjana selgitada välja vajalik küttevõimsus välisõhu arvutuslikul temperatuuril (VAT), mis on Eestis keskmiselt –22 °C. Alles siis tasub vaadata saadud soojusenergia ja kasutatud elektrienergia suhet, mida nimetatakse COP-iks.

Kui õhksoojuspumpa kasutada põhiküttena, siis on mõistlik soojuspumba küttevõimsus valida nii, et see oleks hoonele vajalikust küttevõimsusest 25% väiksem.

Kas kogu selle võimsusega pumbatud soojus hoones ühtlaselt levida suudab, oleneb hoone siseplaneeringust ja soojustuse tasemest. Kui ruumiplaneering ei võimalda soojusel levida ning pumba läheduses oleks seetõttu palav ja kaugemates tubades külm, siis tuleb hoonesse paigaldada ühe võimsa seadme asemel kaks või enam väiksema küttevõimsusega soojuspumpa.