ÕHKSOOJUSPUMBA KULUD JA SÄÄSTUD

Küttekulu arvutamiseks on vaja palju infot

See, kui palju kulutab õhksoojuspump elektriraha, on raske küsimus, millele vastates peaks tegema terve uuringu. Kõigepealt tuleb alustada hoone soojuskaost ja selgitada välja, kui palju hoone lisaks vabasoojusele (inimesed, elektriseadmed, päikesekiirgus jms) soojusenergiat tarbib.

Et selle teema komplekssust oleks lihtsam mõista, siis toome välja tegurid, mis soojuskadu mõjutavad:

• siseruumide temperatuur;
• välisõhu temperatuur;
• tuule tugevus ja suund;
• hoone suurus ja kuju (näiteks ristkülikukujuline maja tarbib vähem soojust kui L-kujuline);
• korruste arv;
• akende ja uste arv ning nende asend ilmakaarte suhtes;
• hoone soojapidavus, soojustuse tase;
• hoone õhuleke, erinevad praod, akende-uste õhutihedus.

Lisaks soojuskaole mõjutavad hoone soojusenergia vajadust veel mitu tegurit:

• hoone kasutusintensiivsus (nt osaline kasutus);
• varjulisus, päikesesirmid, tuulekasti olemasolu ja kaugus seinast;
• ventilatsiooni tüüp (soojustagastusega, soojustagastuseta, loomulik);
• ventilatsiooni toimimise intensiivsus;
• vabasoojus (inimesed, elektriseadmed, päikesekiirgus jms).

Kõik need näitajad on omavahel seotud. Mida rohkem on hoones inimesi ja mida rohkem tarbitakse elektrit, seda vähem on vaja maja kütta. Mida külmem on talv, seda suurem on küttetarve. Kui suured aknad on lõuna poole, siis on talvel küttekulud väiksemad ja suvel jahutuskulud suuremad. Küttekulud olenevad ka akende tüübist. Ühtede puhul on väiksemad küttekulud, teiste puhul jahutamiskulud.

Lisaks kõigele eelnevale oleneb soojuskao määramise tulemus metoodikast või kasutatavast tarkvarast. Eri tarkvarad võivad anda mitmekümne protsendi võrra erinevaid tulemusi. Seetõttu on küttekulude hindamisel alati tegemist mõningase määramatusega.

ABC Kliima kasutab soojuskao määramisel lisaks traditsioonilistele valemitele aastate jooksul kogemuslikul teel hangitud riskikoefitsiente.

See, kui palju hoone täpselt soojusenergiat tarbib, selgub kasutamise käigus. Kõik meie pakutud numbrid on arvutuslikud ja võivad tegelikust soojuskaost erineda. Suure kogemusega müügispetsialist võib ennustada Teie küttekulusid üsna täpselt, kuid seda saab nimetada ainult ennustamiseks, mitte teaduseks.

Peale eelnimetatud mõjutegurite tuleb õhksoojuspumba säästu ja küttekulude täpsel määramisel arvestada veel mitme keerulise aspektiga. Need on

• hoone siseplaneering;
• korruselisus;
• seadme siseosa asukoht;
• puhumise kiirus;
• seadme siseosa tüüp;
• abikütte tüüp ja kasutusharjumused.

Õhksoojuspumba elektrikulu oleneb veel välisosa asukohast, lumest, tuisust, tuulest, õhuniiskusest, sulatuste pikkusest, külmade ja väga külmade ilmade omavahelisest suhtest.

Kui Te nüüd satute kokku mõne müügimehega, kes väidab, et oskab selle kõigega arvestada ja Teie küttekulud viie minutiga ära määrata, küsimata isegi vastuseid kõigile vajalikele küsimustele, siis soovitame nõu saamiseks igaks juhuks pöörduda veel mõnda ettevõttesse.

Soojuspumba küttekulu ennustamine on sama tänamatu töö kui auto kütusekulu prognoosimine. Näiteks lihtne vastus küsimusele „Kui palju kulutab auto bensiini 100 kilomeetri läbimiseks?” oleks „Umbes 8 liitrit”.

Tegelikult aga ei saa tõest vastust anda ilma järgmisi täpseid asjaolusid arvestamata.

• Autol tuleb 50 km sõita ülesmäge.
• On väga külm ning sajab lund ja tuiskab.
• Sellel teelõigul on 25 kiirusepiirangut.
• Kütus on kehva kvaliteediga ja mootor pole just kõige paremas korras.
• Ja kõige tipuks on tegu veoautoga, mille laadungiks on 8 tonni liiva.

Tegelik kütusekulu on seega viis korda suurem ehk 40 liitrit 100 kilomeetri kohta.

Kui nüüd võtta hetk meenutamiseks, siis mitu asjaolu Teile viimasest näitest meelde jäi? Piisab vaid ühe fakti unustamisest ja tulemus on hoopis midagi muud.

Seega saab ilma süvaanalüüsita ja objektiga tutvumata küttekulusid arvutada vaid Teie antud info põhjal. Kui mõni tähtis asi jääb arvutustest välja, siis tuleb see Teile hiljem kas meeldiva või ebameeldiva uudisena.

Täpse kuluarvutuse saamiseks on õhksoojuspumba valijal ja pakkujal vaja teha tihedat koostööd.

Kuidas teha täpseid kuluarvutusi

Kõige lihtsam on arvutusi teha olemasoleva maja kohta, mille puhul on teada mitme erineva kütteperioodi küttekulud. Kõige täpsemad arvutused saab siis, kui olemasolev küttesüsteem on elektriradiaatoritega lahendatud, küllalt täpsed arvutused saab ka gaasi- ja õlikatelde puhul. Ahikütte puhul on raskem, sest ahjude kasutegur võib erineda kordades. Mõnda ahju ei saagi korralikult soojaks ja mõne puhul piisab ühest puusületäiest, et ahi püsiks kaks päeva soe.

Hea oleks teada ka seda, kui palju tarbib Teie valitud õhksoojuspump täisvõimsusel töötades elektrit ööpäevas ja kuus. Selle arvutamiseks piisab üldjuhul seadme nominaalse elektrivõimsuse korrutamisest 24 tunniga ja siis 30 päevaga.

Näide: 1 kW × 24 × 30 = 720 kWh.

Teades soojuspumba 30 päeva keskmist soojustegurit, saame arvutada välja, kui palju on soojuspump võimeline kuus soojusenergiat väljastama. Eeldame, et külmal talvekuul on SCOP ehk sesoonne soojustegur 2,3 ja soojuspump tarbib elektrienergiat samal perioodil 720 kWh.

Näide: 720 kWh × SCOP 2,3 = 1656 kWh soojusenergiat kuus.

Kui Teie elekterküttega maja küttekulu on talvel 1656 kWh, siis sobibki Teile õhksoojuspump, mille elektrienergia vajadus on talvekuul 720 kWh.

Olenemata kõikidest näidetest ja selgitustest jääb ikka alles inimlik küsimus, et kui palju siis hakkab soojuspump kuus elektriraha kulutama.

Keskmise soojustuse ja keskmise suurusega eramusse sobiva õhksoojuspumba elektrikulu on olenevalt seadme küttevõimsusest 3–108 eurot kuus. Pump, mille küttevõimsus on –15 °C välistemperatuuril 3 kW, kulutab septembris 3 eurot ja veebruaris 108 eurot. 108 eurot kulub muidugi juhul, kui pump töötab terve kuu täisvõimsusel.

Näide kulude kohta kuude kaupa

Kõige näitlikum on õhksoojuspumba küttekulu vaadelda kuude kaupa. Siis on näha, kui palju tarbib ühes või teises kuus elektrit õhksoojuspump ja kui palju lisaküte. Järgmises näites on tegemist 100 m2 eramuga, millel on keskmine soojuskadu: seega ei ole tegemist uue ehitatava majaga, vaid tavalise 10–15 aastat vana hoonega.

 

* VAT on välisõhu arvutuslik temperatuur.

** Näites on elektri kWh hinnaks arvestatud 0,1 eurot (1,56 krooni).

Kui palju on õhksoojuspumbaga võimalik säästa

Soojuspumba säästu näitab kütteperioodi keskmine soojustegur, mida märgitakse lühendiga SCOP. Soojustegur näitab, mitu korda kulutab soojuspump elektrienergiat elekterküttest vähem sama koguse soojuse andmiseks kindla ajavahemiku vältel. Meile on selleks ajavahemikuks kütteperiood.

SCOP = kütteperioodil soojuspumbast saadud soojusenergia : kütteperioodil soojuspumba kasutatud elektrienergia. Kui soojuspump tarbib kütteperioodil 3735 kWh elektrienergiat ja tema SCOP on 3, siis järelikult annab soojuspump 11 205 kWh soojusenergiat:

3735 kWh × SCOP 3 = 11 205 kWh.

Eestis valitakse õhksoojuspumba võimsus enamasti nii, et 5–15% vajalikust soojusenergiast köetakse juurde toetava kütteliigiga. Abiküte võib olla ahi, katel, elektriradiaator või mõni muu kütteliik. Kuna osa soojust tuleb toetavast kütteliigist, siis kogu küttesüsteemi SCOP on selle võrra väiksem.

Toome näite. Eramu, mille küttevõimsus on –22 °C välisõhu arvutuslikul temperatuuril 10 kW, vajab aastas kokku 25 000 kWh soojusenergiat. Nii võimsus kui vajalik soojusenergia kogus katavad 100% vajadustest. Kui me valime soojuspumba vajalikust võimsusest 25% väiksema, siis seda soojusenergiat, mida on vaja väljastada toetava kütteliigiga, on 1%.

1% soojusenergiat = 2,5 kW küttevõimsust;
99% soojusenergiat = 7,5 kW küttevõimsust.

1% soojusenergia pärast ei ole mõtet kasutada 25% võimsamat soojuspumpa.

Võimsuse ühik on kilovatt (kW) ja soojusenergia ühik kilovatt-tund (kWh). Lihtsamalt öeldes näitavad kilovatid ahju suurust ja kilovatt-tunnid küttepuude hulka.

Eeltoodud tabeli näites on abiküttena kasutatud elektriradiaatoreid, mis tarbivad kütteperioodil 1045 kWh elektrienergiat. Radiaatorite puhul on tarbitud elektrienergia võrdne saadud soojusenergiaga. Kui me liidame kokku soojuspumba ja elektriradiaatorite tarbitud elektrienergia, siis saame kogu küttesüsteemi tarbitud energia:

3735 kWh + 1045 kWh = 4780 kWh, mis on kogu küttesüsteemi kütteperioodi kulu.

4780 kWh ongi see number, millest tekib küttearve. Selleks tuleb küttekulu korrutada elektri kWh hinnaga, mis meie näites on 0,1 eurot:

4780 kWh × 0,1 € = 478 €, mis ongi kogu aasta küttekulu.

Kogu küttesüsteemi kasutatud soojusenergia saame siis, kui liidame soojuspumbast saadud soojusenergiale elektriradiaatoritest saadud soojusenergia:

11 205 kWh + 1045 kWh = 12 250 kWh, mis on kogu küttesüsteemist saadud soojusenergia.

Selleks et leida kogu küttesüsteemi (mitte ainult soojuspumba) SCOP, peame jagama kogu saadud soojusenergia kogu kasutatud elektrienergiaga:

12 250 kWh : 4780 kWh = SCOP 2,56.

SCOP 2,56 on täiesti reaalne tulemus, mis on saavutatav keskmise soojustuse ja keskmiselt avatud planeeringuga eramus, ning see näitab, mitu korda rohkem peaksite kütte eest maksma, kui kütaksite maja ilma soojuspumbata, st ainult elektriradiaatoritega.

Lõpuks kõige tähtsam. Koostatud näites pumpab soojuspump välisõhust tasuta soojusenergiat 7470 kWh, mis teeb 0,1-eurose elektri kilovatt-tunni puhul võiduks 747 eurot:

11 205 kWh – 3735 kWh = 7470 kWh;

7470 kWh × 0,1 € = 747 €.

Säästu saame arvutada ka nii, et lahutame kogu saadud soojusenergiast kogu kasutatud elektrienergia:

12 250 kWh – 4780 kWh = 7470 kWh;

7470 kWh × 0,1 € = 747 €.

747 eurot on puhas kokkuhoid!

See kokkuhoid on saavutatud keskmise soojustusega 100 m2 eramus. Kui soojustus on kehvem ja maja suurem, siis on võimalik säästa ka kaks korda rohkem.