ABC Kliima | Kogu tarkus õhksoojuspumpadest
Õhksoojuspump
Kogu tarkus õhksoojuspumpadest
Loe kuidas nad töötavad, mis on nende erinevused, kuidas seadmeid valida ja palju muud

MIS ON SOOJUSPUMBA PAIGALDAMISEL TÄHTIS

Valige asjatundlik paigaldaja

Soojuspumba head omadused tulevad paremini esile siis, kui seadme paigaldavad spetsiaalse koolituse saanud meistrimehed. ABC Kliima pakub oma tooteid koos paigaldusteenusega: meie tehnikud on koolitatud ning neil on olemas kõik vajalikud oskused ja teadmised soojuspumba paigaldamiseks ning hooldamiseks.

Õhksoojuspumba paigaldus käib kiiresti

Tavaliselt läheb ühe seadme paigaldamisega aega üks päev. Kui tegemist on uue, alles ehitatava hoonega, siis võtab seadme paigaldamine rohkem aega, sest sel juhul tuleb arvestada ehitusgraafikuga. Samas võite ehitatavas majas valida seadmele parema asukoha ja torud seina sisse ära peita.

Parima lõpptulemuse saavutamisel on suur tähtsus ka seadme sise- ja välisosa asukohal.

Kuhu paigaldada seadme välisosa

Kõige õigem on paigaldada seadme välisosa raamiga maapinnale. See on kõige kindlam viis, et vibratsioon hoonesse edasi ei kandu. Täielikult see siiski välistatud ei ole, sest talvel külmaga võib vibratsioon ka mööda maapinda edasi kanduda. Seda aga on ABC Kliima praktikas väga harva ette tulnud.

Kõige suurem vibratsiooni edasikandumise risk on juhul, kui välisosa paigaldatakse puitseinale. Tihti on see aga ainus võimalus. Sel juhul peavad välisosa tugihoidikutele olema alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid ja asukoht seinal tuleb valida nii, et tekkida võiv müra ei häiriks magamist.

Seadme välisosa asukoha valikul ei pea arvestama ilmakaartega. Pumba soojustegur ei muutu sellest paremaks, kui seadme välisosa paigaldada maja lõunaküljele. Seadme välisosast käib tunnis läbi tuhandeid liitreid õhku ja selle õhu temperatuur ei olene Eesti kliimas ilmakaartest nii palju, et ta suudaks mõjutada soojustegurit.

Välisosa paigaldamisel peab arvestama, et oma soojusteguri parandamiseks teeb seade pidevalt sulatusi. Kui aurusti läheb härma, siis mingi aja möödudes annab automaatika käsu härmatis sulatada. Seetõttu tekib seadme alla palju vett ja jääd. Kõik oleneb ilmastikuoludest, seadme võimsusest ja hoone soojuskaost, kuid sulatusvee kogus võib vabalt olla näiteks 1 liiter tunnis. Sellega peab seadme välisosa asukoha valikul alati arvestama.

Mõnikord harva võib tekkida vajadus vundamenti sulatusvee eest kaitsta. Enamasti kinnitatakse sel juhul vundamendi külge plekist veesuunaja.

Seinale kinnitatava seadme alumise serva kõrgus maapinnast võib olla vahemikus 1–2 m. Maaraamiga võib seadet paigaldada maapinnast vähemalt 60 cm kõrgusele, eeldusel, et pump on seinast vähemalt 40 cm kaugusel. Kui paigaldada seadme välisosa nõutust madalamale, siis on üsna kindel, et peate talvel mitu korda käima sealt alt jääd lõhkumas. Isegi 60 cm maapinnast ei anna täielikku garantiid, et Te kunagi jääd lõhkuma ei pea. Veel kõrgem raam on aga visuaalselt sedavõrd kole, et ei sobi ühegi hoonega. Samuti ei tohi seadet paigaldada katusele. Kui Te siiski mingil põhjusel neid soovitusi eirate, siis jäävad sellega seotud riskid Teie kanda.

Kui nende nõuetega arvestada ja riskidega õigel ajal tegeleda, siis ei ole hilisema kasutamise käigus vaja ebameeldivaid üllatusi karta.

Kui paigaldate seadme välisosa liiga kõrgele, siis

  • on seda hiljem paha hooldada;
  • sulatusvesi hakkab tilkuma seina peale;
  • tugevam tuul halvendab sulatusprotsessi;
  • puudub seadme üle järelevalve.

Kui paigaldate seadme välisosa liiga madalale, siis

  • ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi;
  • tuiskab seade talvel lund täis;
  • vähendab see maapinna lähedal oleva madalama temperatuuri tõttu pumba soojustegurit.

Kui paigaldate seadme välisosa katusele (eriti kaldkatusele), siis

  • on seadet hiljem paha hooldada;
  • puudub seadme üle järelevalve;
  • tugevam tuul halvendab sulatusprotsessi;
  • lõhub sulatusveest tekkiv jäämass katust, lumetõkkeid ja vihmaveerenne (jäämass võib kevadeks kaaluda kuni tonn);
  • võib kukkuv jäämass vigastada inimesi;
  • kandub seadme müra katusekonstruktsiooni.

 

 

Õhksoojuspumba välisosa ei tohi paigaldada suletud ruumi

Õhksoojuspump töötab soojuse pumpamise põhimõttel ehk soojus pumbatakse ühest keskkonnast teise. Kui me paigaldame välisosa garaaži, siis hakkab soojuspumba välisosa garaažist soojust majja pumpama ja samal ajal garaaži kiiresti jahutama: mõne tunni pärast on garaaži temperatuur madalam kui välistemperatuur. Välisõhust ei saa soojus kunagi otsa ja seepärast peab välisosa asuma õues.

Võtame näiteks kaks veeämbrit, millest üks on tühi ja pisikeste aukudega ning teine vett täis. Hakkame vett pumpama tervest ämbrist auklikku. Mis juhtub? Terve ämber saab tühjaks ja auklik täis, kuid pisikeste aukude tõttu hakkab vesi ka teisest ämbrist kaduma. Uut vett aga tervest ämbrist enam võtta ei ole ja varsti on mõlemad ämbrid tühjad. Kui me paigaldaksime pumba looduslikku keskkonda, näiteks järve, siis ei suudaks auklik ämber kunagi kiiremini tühjaks immitseda, kui pump jõuab pumbata.

Soojusega on sama lugu. Läbi pisikese garaaži seinte ei saa kunagi tulla sama palju soojust, kui seda suurest eramust keskkonda hajub. Pealegi liigub soojus palju paremini seal, kus toa- ja välistemperatuuri vahe on suur. Elutoast, kus temperatuur on 22 °C, liigub soojus väliskeskkonda, kus temperatuur on –22 °C, üsna intensiivselt. Samas –22 °C välisõhust garaaži, kus on –24 °C, enam soojuse liikumist ei toimu. Lihtsamalt öeldes on asi nii, et väiksesse garaaži mahtuva soojusega ei saa kütta suurt maja, kui soojust sinna kuskilt juurde ei tule. Kuna garaaži välissein on soojustatud, siis ei pääse välisõhus olev soojus enam garaaži ja soojuspumba välisosa hakkab seda pisikest ruumi tõhusalt jahutama. Soojus võib talvisel ajal garaaži liikuda vaid hoonega külgneva soojustamata seina kaudu. Selle soojuse eest Te olete aga juba korra maksnud.

Soojuspumba tööpõhimõte on selline, et üks seadme osa on alati kütja ja teine jahutaja. Talvel toimub kütmine toas ehk seadme siseosas ja jahutamine õues ehk seadme välisosas. Suvel töötab süsteem vastupidiselt: jahutamine toimub toas ja kütmine õues. Kui paigutaksite soojuspumba välisosa garaaži, siis oleks Teil talvel garaažis konditsioneer ja suvel radiaator.

Seega ei tohi õhksoojuspumba välisosa paigaldada garaaži, keldrisse, pööningule, puukuuri ega ühessegi teise suletud ruumi.

Mida silmas pidada seadme siseosa paigaldamisel ja kasutamisel

 

 

  • Et soojus saaks levida, peavad vaheuksed olema avatud.
  • Soojuspump ei tohi puhuda inimesele pidevalt peale.
  • Soojuspump võiks eramus asuda kõige suuremas ja avatumas ruumis.
  • Mida avatuma planeeringuga on hoone, seda tulusam on õhksoojuspumpa kasutada.
  • Soojus liigub alumiselt korruselt ülemisele küllaltki efektiivselt, ülemiselt alumisele soojus aga ei liigu.
  • Soojuse levimine hoones oleneb väga suurel määral hoone soojustusest: mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur saavutatakse.
  • Kui kütmisel liigub soojus hoones pea igasse tuppa, siis jahutamisel jahe õhk teistesse ruumidesse ei liigu.
  • Kui suvist jahutamist vajatakse ka teisel korrusel, tuleb hoonesse paigaldada kaks või enam õhksoojuspumpa.
  • Kui hoone pindala ületab 180 m², oleks mõistlik sinna paigaldada mitu seadet. Kui tasuvusaeg ei ole soojuspumba soetamise peamine eesmärk, siis võite suurema mugavuse tagamiseks panna kaks seadet ka väiksemasse majja. Viimasel ajal tehakse seda üsna tihti, sest energiahinnad on sedavõrd palju tõusnud, et nii mõneski majas tasub kahe seadme paigaldamine majanduslikult ära juba 100 m² puhul.

Siseosa paigaldatakse olenevalt seadme tüübist põranda kohale seinale (põrandamudel), lae alla seinale (seinamudel) või riputatakse lakke (laekassett). Kõige paremini sobivad kütmiseks seinamudelid, sest siis liigub soe õhk füüsikaliselt kõige õigemini. Seinamudel kinnitatakse seinale lae alla, kuid mitte kõrgemale kui 2,5 meetrit põrandast. Kui tekib vajadus soojuspumba siseosa kõrgemale paigaldada, siis tuleb valida seade, mille puhumisvõimsus seda lubab. Kõrgemale paigaldades peab arvestama ka sellega, et hiljem on filtrite puhastamine ebamugavam.

Paigaldustööde käigus tuleb arvestada, et läbi välisseina puuritakse 50–70 mm läbimõõduga ava, mille kaudu paigaldatakse soojuspumba torustik ja elektrikaablid. Kui seadme välisosa läheb samale seinale, kus on siseosa (üks ühel pool, teine teisel pool seina), siis paigaldatakse kalde alla läbi ava ka siseosa kondensaaditorustik. Kui kondensaaditoru välja viia ei saa, siis ühendatakse see haisuluku kaudu kanalisatsiooniga või kasutatakse kondensaadipumpa. Kondensaadipumpa soovitame kasutada vaid äärmise vajaduse korral, sest esiteks muudab ta paigalduse maksumuse kallimaks ja teiseks on ta lisanduv müraallikas.

Vali endale sobiv lahendus ja tee hinnapäring

1.Teema
2.Hoone
3.Tüüp

Vali endale sobiv lahendus ja tee hinnapäring