Heal lapsel on mitu nime
Õhksoojuspumba termin tuli laialdasemalt põhjamaades kasutusele umbes 2000. aastal, kui soojuse pumpamine muutus majanduslikult otstarbekaks. Kuigi eesti keeles on käibel ka mõisted „õhusoojuspump” ja „õhk-õhksoojuspump” ning mõni vana kooli mees kutsub seda seadet endiselt konditsioneeriks, siis praegu on kõige õigem kasutada nimetust „õhksoojuspump”.
Õhksoojuspumba tööpõhimõte
Õhksoojuspump kasutab säästlikuks kütmiseks ja jahutamiseks tänapäevast tehnoloogiat, mis võimaldab soojusenergiat pumbata ühest keskkonnast teise. Jahutamisel pumbatakse soojusenergiat siseruumist väliskeskkonda ja kütmisel väliskeskkonnast siseruumi. Soojusenergia pumpamiseks kasutatakse kompressorit ning kahte kalorifeeri, millest ühte nimetatakse aurustiks ja teist kondensaatoriks. Soojust transporditakse spetsiaalse külmaainega, mis on võimeline soojust siduma ka väga pakaselisel talveajal.
Õhksoojuspumbaks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule.